A-vitamiin on valguse suhtes tundlik ja keetmisel kaob sellest koguni kuni 80%.
Kui inimese menüüs ei ole piisavalt magneesiumi, ei toimu D-vitamiini sünteesi. Ja pole üldse tähtis, kui pikka aega me päikese käes viibime või kui palju me toiduga D3-vitamiini saame.
Tiamiini (B1-vitamiini) vajadus sõltub ööpäevasest kaloritarbimisest – mida rohkem tarbime süsivesikuid, seda enam on vaja tiamiini.
Inimesed, kes ei söö liha, kala ega mune, saavad toidust väga vähe B12-vitamiini, sellepärast on neil märksa suurem tõenäosus tunda selle vitamiini puuduse tunnuseid. Nende inimeste toidusedelis on ka liiga vähe täisväärtuslikke valke, D-vitamiini, kaltsiumi, rauda ja tsinki.
Kohv provotseerib organismis üsna kiiresti B-grupi vitamiinide (eriti B1) defitsiiditunnuseid. Sellepärast peaksid kohvisõbrad tarvitama B-grupi vitamiine sisaldavaid toidulisandeid.
Kartuli keetmisel satub suur osa C-vitamiini ja B-grupi vitamiine keeduvette. Need võivad endiselt kasulikud olla, kui kasutate ka vedelikku, aga enamasti valatakse vesi ja koos sellega ka vitamiinid ära.
Suitsetajad peaksid rohkem C-vitamiini saama. On täheldatud, et ühe sigareti suitsetamisel kaotab keha sama palju C-vitamiini kui seda on ühes apelsinis (s.o ligikaudu 70 mg).
Kui inimene joob päevas ühe või kaks portsjonit alkohoolseid jooke, peaks ta hoolt kandma, et organism saaks täiendavalt vitamiine.