Tervislikust toitumisest räägitakse palju ja üksikasjalikult, kuid paradoksaalsel kombel muutuvad meie toitumisharjumused ikka halvemaks. Leedu toitumisspetsialistide läbi viidud värskeimatest uuringutest1 nähtub, et suurema osa leedulaste menüü ei ole täisväärtuslik ning toidu valimisel mõtleme pigem hinnale kui kvaliteedile ja tervisele. Igapäevasel toidulaual on liiga vähe kiudaineid, puu- ja aedvilju ning liiga palju suhkrut ja küllastunud rasvu.
USA-s juhusliku valiku teel tehtud massiuuring paljastab šokeerivad faktid. On kindlaks tehtud, et inimesed saavad toidust:
Toitainete tähtsaim allikas on kahtlemata meie igapäevane toit. Ent kas võime tänapäeval olla kindlad, et saame toidust kõik vajalikud ained? Ei ole saladus, et nüüdisaegsed põllundusmeetodid (sealhulgas erisööt) muudavad nii taimede ja loomade kasvatusprotsesse kui ka toiduainete koostist. Sellepärast ei tasu imestada, et naturaalsest tsüklist märksa lühema ajaga kasvatatud aedvili, teravili ja liha ei ole enam nii toitev kui varem. Toitaineid on tublisti vähemaks jäänud ka pinnases, kus kasvatatakse koguni mitu saaki aastas. Jätta põld sööti ja oodata, kuni mineraalainete tase taastub, või süüa looduslikes tingimustes kasvatatud loomade liha on praegusel ajal tõeline luksus. Apelsin on tuntud rohkelt C-vitamiini sisaldava viljana. Ent selles leidub ka teisi olulisi toitaineid, näiteks A-vitamiini ja rauda. „Tänapäeval saame 8 apelsini ära süües sama palju A-vitamiini kui meie vaarisad said kõigest 1 apelsinist. Soovides saada sama palju rauda kui vanasti oli 1 apelsinis, peame ära sööma koguni 5 apelsini,“ ütleb Londoni Linnaülikooli toidupoliitika keskuse professor Tim Lang.
See tähendab, et me vajame vitamiinide, mineraalainete ja mikroelementidega toidulisandeid – neil on inimese toidusedelis vaieldamatult tähtis ja suur roll.
1 Dobrovolskij V., Stukas R. Leedu elanike toitumisharjumused 2013. aastal. VU, 2014.
2 VTV – võrdlev toiteväärtus.